Online haridus – Kas progress või võistlus tehnoloogia ja hariduse vahel?

Viis kuidas me elame, tarbime, töötame ja õpime on pidevas muutumises aga mida on meil oodata tulevikult? Kus on online hariduse peamised kitsaskohad? Kas tegemist on tehnoloogia piiratusega või on siin tegemist inimfaktori omapäradega uue süsteemi kasutuselevõtus? Kui raske on lahti lasta tradistsioonilisest õppevormist ja miks? Kas tänases online õppes annaks midagi teha paremini, et õpitu oleks meile kergemini omandatav?

 Allpool lahkame nii tehnoloogia kui käitumisharjumuste poolt ning anname soovitusi kuidas edukalt muutustekeerises välja tulla. 

Viimase kümnendi jooksul on tarbimine aina enam liikunud online ja füüsilisest asukohast sõltumatute lahenduste suunas. Ostuharjumustes eelistame paljude tootegruppide puhul veebikaubanduse hüvesid ning hinna, teiste tarbijate tagasiside, tarnekiiruse jms alusel langetame oma ostuotsused. Aina enam aga eelistame ka töö ja õppekeskkonnana veebipõhiseid lahendusi. Säästame sedasi aega ja ka raha, mis kuluks füüsilise asukohani transpordi korraldamiseks. Trend sai tugeva ja laialdasi masse mõjutava tõuke koos eelmisel aastal vallandunud tervishoiukriisiga ning sellega seoses raskendatud eneseisolatsiooni vajadusega. Näiteks varem tööandja poolseks boonuseks loetud võimalus vahel harva kodukontoris tööd teha sai uueks reaalsuseks. Seejuures selliseks reaalsuseks, mida suurettevõtetes läbi viidud uuringu alusel eelistas jätkata ka peale eneseisolatsiooni vajaduse lõppemist 75-85% sõltuvalt ettevõttest.

Hariduse poole peal levisid laialdaselt uued mõisted nagu distantsõpe ja kontaktõpe. Varem olid kasutusel pigem õpe ja kaugõpe. Isegi kaugõppe puhul sageli eeldati siiski füüsilist kohalolemist teatud lühemate perioodide jooksul. Distantsõppe osas on üle 10 aasta vanuste õpilaste hulgas märgata objektiivsele argumentatsioonile põhinevat eelistust. Põhjenduseks tuuakse, et tunni ajal ei räägita õpetajate poolt sundolukorrana aega täis ning tegeletakse eelkõige reaalsete ja sisuliste väärtuste loomise ja edasiandmisega. Õppetöö aeg on kompaktsem ning kooliga seotud ülesannete lahendamine kiirem ja lihtsam. Kokkuvõtteks jääb oma hobideks rohkem vaba aega. 

Online haridus on oma teekonnal läbi elanud ka huvitavaid, omal moel justkui kasvuraskusi. Ülikoolides on viljeletud online haridusest hübriidvorme juba aastaid, kus külalislektor annab loengut üle videosilla, samal ajal, kui tudengid viibivad kõik ikka samas auditooriumis nagu klassikalise kontakthariduse puhul. Küsimuste esitamiseks ja vastamiseks kasutati ikka klassikalist abilektori meetodit, kes mikrofoniga pidi jõudma küsimuse esitajani ning tekitas sel moel pause õppeprotsessi. Samal ajal oli suurtes rahvusvahelistes ülikoolides kasutusel ka ülipopulaarsete kursuste puhul hübriidprotsess, kus auditoorium oli pooleks jagatud ning samal ajal, kui poolte jaoks esines füüsiline lektor nägid teised teda videosilla vahendusel. Viimase lahenduse puhul oli eriti rõhutatud tõrke kohaks küsimuste esitamine auditooriumis, kus lektor oli vaid video vahendusel. See lõi muidugi pingeid erinevate auditooriumite vahel aga need on üsna lihtsalt lahendatavad tehniliselt järgmisele tasemele liikumisega. Aga sellest juba hiljem.

Kõrghariduse ja täiendõppe puhul on online haridusel kindlasti tugevaid plusse. Näiteks loob see majanduslikust seisust ja füüsilisest asukohast sõltumatuna sotsiaalselt võrdsemad võimalused. Kui omandatud uute oskuste kohta ei ole tarvis tõendavat dokumenti, siis sageli piisab tahtest areneda ja internetiühendusega seadme olemasolust, et online kursuste abil enda tehnilisi oskusi tõsta ja teadmistebaasi laiendada. Teiselt poolt seab see aga ka õppijale rohkem vastutust õigete valikute tegemise osas. Kas eelistada tasuta online kursusi, mis ei anna ühtegi diplomit ega sertifikaati või minna tunnustatud juhendajate ja koolitajate teed, kus sooritatud kursus on riikliku garantiiga ning lõpeb omandatud kvalifikatsiooni kinnitava dokumendiga? Kuidas hinnata erinevate koolituste ja kursuste kvaliteeti? Lihtsaim viis on kindlasti järgida haridusasutuse mainet ning seal loenguid ning koolitusi läbiviivate inimeste tausta ja tuntust. 

 

Meie maailmas on alati olnud võistlus tehnoloogia ja hariduse vahel. Tehnoloogia käib sageli ees seejuures.  Näiteks raamatute osas koos trükitehnoloogia leiutamisega suudeti raamatuid produtseerida kaugelt kiiremini, kui madal kirjaoskus neid tarbida lubas. Usutavasti elame me praegu hetkes, kus tehnoloogia ja hariduse vahel on tugev võistumoment ning oleme omal moel justkui teelahkmel, kus tehnoloogia on olemas ja kasutusel teistes valdkondades ning hariusel tuleb see lihtsalt adopteerida ja omaks võtta. Me kasutame ju ammu juba nutitelefone ja suhtluseks sotsiaalmeediat ja erinevaid suhtlusprogramme. Ometi oleme küllalt aeglased seda tehnoloogiat aktsepterima ja kasutama hariduses. Miks? Õppimiskõvera osas me oleme ju juba adapteerinud uue tehnoloogia. See kuidas me omandame oma hariduse ja täiendavad teadmised on kindlasti suures muutuses. Usun, et sellel on kolm suurt faasi:

1. Segaõpe
Täna oleme laialdases plaanis faasis, kus me kombineerime online ja offline õpet. Seejuures oleme täiendõppe ja kõrghariduse osas avatumad vaid online baasilisele õppevormile. Samas ei kasuta me selleks ära kaugeltki mitte kõiki tehnoloogiliselt juba olemasolevaid lahendusi.

2. Personaliseerimine
Teine oluline osa on laialdane võimalus online kogemuse personaliseerimiseks. Amazoni jms e-kaubanduse platvormide osas me kogeme personaliseerimist igapäevaselt. Nimetatud platvormid õpivad meie käitumismustreid ja huvisid ning kohandavad sellele vastava kogemuse ning pakkumised. Miks me hariduse osas oleme endiselt kohas, kus õppejõul võtab isegi tudengi nime meelde jätmine oma aja? Online õpe annab meeletu võimaluse personaliseerimiseks. Näiteks võimaluse sobitada see oma päevakavasse ja õppida siis, kui selleks on vaim kõige vastuvõtlikum. Korrata siis, kui vaja – kasvõi 4 või 5 korda, arvuti ei väsi iial uuesti seletamast asja. Saada personaalset tagasisidet ja tuge jne. Inimesed on erinevad ning personaliseeritud õppekava annaks parema võimaluse hoida üleval huvi ning saada parem lõpptulemus. MOST Ärikooli õppurite huvide ja eesmärkide kohane personaliseerimine toimub MOST Karjäärikeskuses ning on abiks karjääri valikul ja arendamisel.

 

3. Kogukond
Erinevate spordiäppide juures on kogukond, kes toetab ja aitab püsida õigel rajal. Kontaktõppe protsessis on sageli kaasõpilased need, kes asja teiste sõnadega ja lihtsustatud kujul ära seletavad ja järgi aitavad, mitte õppejõud. Täna on alahinnatud seisus ning kasutamata kogukonna ning ühistegevuse jõud online õppes. Online õpe on sageli üksildane teekond arvuti ja inimese vahel, kus kõik mured ja probleemid tuleb üksi lahendada. Elatakse usus, et “one size fits all” ja loengu materjalist peab piisama. Samal ajal offline õppe puhul oleme me sotsiaalses grupis ning ühisel teekonnal ja saame teineteist toetada. Tekib spontaanseid gruppe kaasõpilaste vahel aga need ei ole reeglina süsteemsed ja haridusasutuse poolt koordineeritud. Taaskord saame tõdeda, et tehnoloogilised võimalused on olemas ja neid süsteemselt ja teadlikult adapteeritudes  õppeprogrammi osana saavutame parema tulemuse. MOST Ärikooli õpilastel on iga kursuse jaoks oma chatgrupp ning peale koolituse lõpetamist on võimalus jätkuvalt küsida nõu ning testida oma ideid vilistlaste chatgrupis koos õppejõududega.

Usume, et just viimased kaks sammu ehk personaliseeritud kogemuse juurutamine ning õppeprotsessile kogukonna mõõtme andmine loovad täiesti uue mõõtme online õppele, muutes selle tulevikus evolutsiooniliselt valitsevaks suunaks. Potentsiaalselt on tegemist inimkonna järgmise arenguhüppega, kus pidev areng ja enesetäiendus muutuvad tüütust kohustusest nauditavaks protsessiks. See annab aluse ka täiesti uueks müügiprotsessiks online õppe juures, kus kliendi jaoks on makmine sama loomulik protsessi osa nagu online filmide vaatamine või spotifyst muusika tarbimine. On kindlasti olemas tasuta alternatiive aga hästi organiseeritud ja toimiv online programm annab garantii nii sisu, kui kogemuse osas ja saadav täiendav teadmine on rakendatav ka reaalses elus. Kokkuvõtteks võib taas tõdeda, et õnn soosib neid, kes pöördelisteks momentideks on teinud eelneva sihikindla tööga kõik mis võimalik.

MOST Ärikooli õppeprogramm on Haridusministeeriumi poolt tunnustatud