ET RU EN

Blogi

Kas firma maksuvõlast saab pääseda, kui juhatusest lahkuda? Ja veel kaks riski enne 2027. aastat

Avaldatud · Koostatud tehisaru abil

2026. aasta kümne kuuga pidas Eesti Maksu- ja Tolliamet kinni 18 552 ühikut võltskaupa - neli korda rohkem kui kogu 2025. aastal. See on üks kolmest riskist, mis on viimastel päevadel Eesti väikeettevõtte omaniku ja juhatuse liikme jaoks selgemalt esile tulnud. Ülejäänud kaks puudutavad ettevõtte maksuvõlga, mille eest vastutab juhatuse liige, ja makset, mille pettur teeb ärikontolt. Allpool rahulikult ja järjest: mis on muutunud, mis on alles eelnõu ja mida oma ettevõttes enne 2027. aastat kontrollida.

Kas juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest ka siis, kui ta juhatusest lahkub?

Vastutab ka praegu ning tõenäoliselt ei saa sellest peagi enam juhatuse koosseisu vahetades pääseda. Eesti Rahandusministeeriumi teatel kiitis valitsus 19.11.2026 heaks muudatused, mis on suunatud maksuvõlgadega skeemide vastu. Kehtiva korra järgi vastutab juhatuse liige oma ettevõtte maksuvõla eest juba praegu. Muudatused sulgevad lünga: sellest vastutusest ei saa enam vabaneda lihtsalt juhatuse liikmeid vahetades.

Praegu on see siiski alles eelnõu. Valitsus on selle heaks kiitnud, kuid seaduseks saab see alles pärast vastuvõtmist ja üksikasjad võivad vahepeal muutuda.

Seega on paanikaks vara, aga oma rolli juhatuses on just õige aeg üle vaadata. Eriti neil, kes astusid kunagi juhatusse „formaalselt“: aitasid tuttaval firma luua, pole ammu selle aruandeid näinud, kuid registrist ei ole ka lahkunud. Kui muudatused vastu võetakse, ei saa juhatusest lahkumisele enam kui varuväljapääsule võlast loota.

Kui palju võltsinguid tollis kinni peetakse ja millega see edasimüüjat ähvardab?

Aasta-aastalt üha rohkem ning kinnipeetud kaup hävitatakse. Maksu- ja Tolliameti andmetel pidas amet 2026. aasta kümne kuuga kinni 18 552 ühikut võltskaupa. Kogu 2025. aastal oli neid 4 369, 2023. ja 2024. aastal aga alla 2 000 aastas.

Ettevõttele, kes ostab kaupa edasimüügiks või kaupleb veebis, tähendavad need arvud raha. Partii eest on tarnijale makstud, lattu see ei jõua, müüa pole midagi ja ostjad ootavad tellimust.

Seepärast liigub tarnija kontrollimine kategooriast „kunagi tegelen“ igapäevase ostutöö hulka: kauba päritolu dokumendid kogutakse enne maksmist, kui sul on veel valikut.

Kes vastutab, kui pettur teeb sinu kontolt makse?

Just seda küsimust arutab ERR-i arvamusloos Jarmo Lilium ning makseteenuste uued Euroopa reeglid lisavad sellele täpsustuse. Uue korra järgi saab pank kliendile raha tagastamise ajutiselt kinni pidada, kui tal on põhjendatud kahtlus, et klient tegutses tahtlikult, raske hooletusega või osales ise pettuses.

Seega sõltub pärast ärikontolt varastamist palju sellest, kuidas oli ligipääs kontole omaniku enda juures korraldatud. Kus täpselt jookseb „raske hooletuse“ piir, allikad ei täpsusta, ja me ei hakka seda panga eest oletama.

Küll aga saab kahtluse põhjused juba ette kõrvaldada. Kõige sagedamini on need jagatud ligipääsud: üks internetipanga kasutaja mitme töötaja peale, kinnituskoodid, mida saadetakse kolleegile edasi, ja maksete tegemise õigused neil, kellel neid ammu vaja pole.

Mida oma ettevõttes enne 2027. aastat kontrollida?

Kolm valdkonda, üks iga riski kohta:

  • Juhatus: ava Äriregister ja vaata, milliste ettevõtete juhatusse sa praegu kuulud.
  • Maksud: kontrolli iga sellise ettevõtte puhul, kas tal on maksuvõlg ja kes vastutab maksete õigeaegse tasumise eest.
  • Roll: kui oled juhatuses formaalselt ega näe ettevõtte tegemisi, lahenda see kohe - hangi ligipääs aruandlusele või aruta lahkumist, kuni võlga pole.
  • Tarnijad: kogu iga edasimüügiks ostetava kauba tarnija kohta leping, arved ja andmed selle kohta, kust kaup pärineb ja kes on selle ametlik tarnija.
  • Hind: märgi üles tooted, mis on märgatavalt odavamad kui ametlikel müüjatel, ja küsi nende kohta dokumente enne järgmist ostu.
  • Ligipääs kontole: koosta nimekiri, kellel ettevõttes on ligipääs ärikontole ja milliste õigustega, ning sulge üleliigsed ligipääsud.
  • Koodid: kinnituskoodid, Smart-ID ja PIN on ainult sellel, kellele need on väljastatud; ära ütle neid telefonis kellelegi, ka mitte sellele, kes tutvustab end pangatöötajana.
  • Teavitused ja limiidid: lülita sisse teavitus iga makse kohta ja sea limiidid, kui pank seda võimaldab.
  • Plaan varguse puhuks: pane kirja, kuidas pangaga kiiresti ühendust võtta ja ligipääs blokeerida, et esimestel minutitel ei peaks numbrit otsima.

Kus see kontrollnimekiri ei aita ja mida siis teha?

Nimekirjal on kolm nõrka kohta ja igaühele neist on lahendus.

Esiteks: maksuvõlgade muudatused on alles eelnõu ja lõplik tekst võib erineda. Mida teha: kontrolli oma rolli kehtiva korra järgi, sest juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest juba praegu, ja pärast seaduse vastuvõtmist tutvu selle lõpliku tekstiga.

Teiseks: tarnija dokumendid vähendavad riski, kuid võltsitud partiid need ei päästa, sest kinnipeetud kaup hävitatakse. Mida teha: alusta uuelt tarnijalt suurt ostu proovipartiiga ja lepi lepingus kokku, kes vastutab kauba ehtsuse eest.

Kolmandaks: „raske hooletuse“ täpset piiri allikates ei ole. Mida teha: hoia ligipääsud kontole isikupõhised ja teata pangale igast kahtlasest maksest kohe, kui seda märkad.

Kokkuvõttes: ettevõtte maksuvõlga on juhatuse vahetamisega üha raskem selja taha jätta, piiril peetakse kinni neli korda rohkem võltsinguid kui aasta tagasi ning kontolt varastamise korral vaatab pank ka seda, kuidas omanik ise käitus. Üks samm sellel nädalal: ava Äriregister ja vaata, milliste ettevõtete juhatusse sa kuulud - sellest algab nii võla kui ka ettevõtte kontole ligipääsu küsimus. Kui sinu olukord on nimekirjast keerulisem, aruta seda MOST-i ekspertidega.

Allikad

Küsimused ja vastused

Kas juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest?
Jah, ka kehtiva korra järgi, teatab Eesti Rahandusministeerium. Valitsuse 19.11.2026 heaks kiidetud muudatused sulgevad juhatuse vahetamisega seotud lünga: vastutusest ei saa enam pääseda juhatuse liikmeid vahetades. Praegu on see alles eelnõu.
Millal maksuvõlgade muudatused jõustuvad?
Uudises kuupäeva ei ole: valitsus kiitis eelnõu heaks 19.11.2026, edasi tuleb see vastu võtta. Oma rolli juhatuses saab kontrollida juba praegu, lõpliku teksti aga siis, kui seadus on vastu võetud.
Mis saab kaubast, kui toll leiab, et see on võltsitud?
See hävitatakse, kirjutab Maksu- ja Tolliamet. Ettevõttele tähendab see kogu partii eest makstud raha kaotust, seepärast on kauba päritolu dokumendid parem koguda enne maksmist.
Kui palju on kinnipeetud võltsingute arv Eestis kasvanud?
Märgatavalt: 2026. aasta kümne kuuga 18 552 ühikut, samas kui kogu 2025. aastal oli neid 4 369. Aastatel 2023 ja 2024 võttis toll ära alla 2 000 ühiku aastas.
Kas pank tagastab raha, kui pettur selle ärikontolt maha võttis?
Just seda küsimust arutab ERR-i arvamusloos Jarmo Lilium. Uued Euroopa reeglid lisavad sellele täpsustuse: pank saab raha tagastamise ajutiselt kinni pidada, kui tal on põhjendatud kahtlus, et klient tegutses tahtlikult, raske hooletusega või osales pettuses. Mida hoolikamalt on ligipääs kontole korraldatud, seda vähem on sellisel kahtlusel alust.
Kuidas vältida „rasket hooletust“?
Täpset piiri allikates ei ole. Mõistlik miinimum on selline: koodid ja Smart-ID ainult omanikul, ligipääs kontole ainult neil, kellel seda tööks vaja on, maksete teavitused sisse lülitatud ning varguse kohta saab pank teada sinult esimestel minutitel.

← Kõik postitused