Pakendid, värbamine ja veebimüük 2027. aastal: mida oma ettevõttes kontrollida, kuni seadused on alles eelnõud
Avaldatud · Koostatud tehisaru abil
Kolm muudatust, mis puudutavad Eesti väikeettevõtteid, on juba eelnõudes kirjas. Riik teeb ettepaneku kaotada 2027. aastal pakendiaktsiis ja lubada tööandjatel tuua välismaalasi üle tavapärase kvoodi, kokku kolm korda rohkem kui seni. Euroopa Liit valmistab samal ajal ette digiõigluse õigusakti (Digital Fairness Act), mis on suunatud manipuleeriva veebiturunduse vastu. Ükski neist muudatustest ei ole veel seaduseks saanud ja selliste uudistega tahaks oodata päevani, mil seadus vastu võetakse. Pakendiaruandlust, värbamisplaani ja tellimusmüügi ülesehitust ei muuda aga üleöö, seega tasub neid vaadata juba praegu. Selgitame, keda iga muudatus puudutab - neid, kes müüvad kaupu, palkavad inimesi või müüvad sotsiaalmeedias ja tellimuspõhiselt -, ning mida tasub juba täna kontrollida.
Kas pärast pakendiaktsiisi kaotamist jääb tööd vähemaks?
Aktsiis võib kaduda, aga aruandeid tuleb juurde. Nagu kirjutab ERR, teeb riik pakendiseaduse eelnõu uues versioonis ettepaneku kaotada pakendiaktsiis järgmisel, 2027. aastal ja nimetab seda aegunud maksuks. Seadus ei ole veel vastu võetud, tegemist on eelnõuga.
Sama ERR-i loo järgi toetab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda aktsiisi kaotamist. Eelnõus on aga osa, mida koda kritiseerib: pakendi koostise kohta tuleb aru anda senisest üksikasjalikumalt.
Kaupu müüvate ettevõtete jaoks nihkub jutt seetõttu maksusummalt andmetele. Üksikasjalik aruanne pakendi koostise kohta eeldab, et teate, millest on tehtud teie karbid, kile ja pudelid. Kui teil neid andmeid ei ole, tuleb neid tarnijatelt küsida, ja sellist kirjavahetust on rahulikum alustada enne, kui tähtajad paika pannakse.
Kolm korda rohkem välistöötajaid lisaks kvoodile: kas tööjõudu hakkab jätkuma?
Riik loodab just seda, ametiühingud näevad selles ohtu. Nagu kirjutab ERR, saavad tööandjad uue kava järgi 2027. aastal tuua Eestisse välistöötajaid üle tavapärase sisserändekvoodi - veel kahe kvoodi jagu. Kokku teeb see kolm korda rohkem kui seni ning kava eesmärk on katta kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Ametiühingud loevad samast uudisest välja muud: üle kvoodi tulevatele töötajatele kehtib madalam palganõue ja see avab nende sõnul tee odavale tööjõule. Selle kõrval on veel üks arv. 2026. aasta novembri alguseks oli Eestis ametlikel andmetel ligi 38 000 registreeritud töötut, kirjutab ERR.
Selgub, et tööjõupuudus ja töötus on riigis olemas korraga. Tööandjale tähendab see valikut: laiendatud kvoot annab 2027. aastaks rohkem värbamisvõimalusi. Enne välismaalt värbamise otsust tasub aga aru saada, millistele ametikohtadele te Eestist tõesti inimesi ei leia ja miks - kas oskuste või palgataseme pärast või seetõttu, et keegi teie töökuulutust lihtsalt ei näe.
Mida muudab Digital Fairness Act sotsiaalmeediaturunduses ja tellimuspõhises müügis?
Praegu mitte midagi: see on Euroopa Liidu ettepanek ja seadust ei ole veel vastu võetud. Suund on aga juba näha. Nagu kirjutab ERR, peab digiõigluse õigusakt (Digital Fairness Act) piirama manipuleerivaid veebiturunduse võtteid ja ostjatele tehtavate pakkumiste ebaausat isikupärastamist.
Akti mõjualasse jääb kaks asja väikeettevõtte igapäevatööst. Esimene on mõjuisikute (blogijate, kes tutvustavad kaupu ja teenuseid oma sotsiaalmeedias) reklaam. Teine on tellimused, millest ostjal on raske loobuda või mida on keeruline hallata.
Seetõttu tasub neil, kes haldavad klientide sotsiaalmeediat või müüvad tellimuspõhiselt, juba praegu oma protsesse ostja pilguga vaadata. Kas esimestest sõnadest saab aru, et blogija postitus teie tootest on reklaam? Mitu sammu lahutab inimest tellimuse tühistamisest ja mitu sammu kulus selle vormistamiseks? Mõlemad küsimused puudutavad otse seda, mille EL oma ettepanekus välja tõi.
Mida tasub oma ettevõttes juba praegu kontrollida?
Iga punkt puudutab teie enda andmeid ja protsesse, seega saab selle ära teha enne, kui seadused vastu võetakse:
- Kaubad: koostage nimekiri pakenditest, milles oma kaupu müüte, ja märkige, milliste puhul materjalid on teada ja milliste kohta tuleb andmeid tarnijalt küsida.
- Tarnijad: küsige, kas nad saavad anda andmeid pakendi koostise kohta, kui aruandlus muutub üksikasjalikumaks.
- Värbamine: kirjutage üles 2027. aasta ametikohad, mida ei õnnestu täita, ja iga juurde põhjus - oskused, palk või see, et keegi ei kandideeri.
- Palgad: kui mõtlete välistöötajatele, arvutage, kui palju neile maksate ja kuidas see paistab praeguse meeskonna palkade kõrval.
- Reklaam: avage blogijate postitused teie toote kohta ja kontrollige, kas lugejale on esimestest sõnadest näha, et tegemist on reklaamiga.
- Tellimused: läbige oma tellimuse tühistamine ise ostja rollis ja lugege sammud kokku.
Kus see kontrollnimekiri ei toimi ja mida siis teha?
Nimekirjal on kolm nõrka kohta ja igaühe jaoks on ka lahendus.
Esiteks: kõik kolm muudatust on alles eelnõud ja üksikasjad võivad muutuda. Mida teha: hoidke kogutud andmed alusena alles ja kui seadused vastu võetakse, võrrelge neid lõpliku tekstiga. Andmed pakendite kohta ja läbi analüüsitud vabad töökohad lähevad tarvis ka siis.
Teiseks: arvud tööjõupuuduse ja töötuse kohta on üleriigilised, aga teie ametikoha ja linna pilt võib olla teistsugune. Mida teha: vaadake oma töökuulutust - mitu kandidaati Eestist on viimase kuu jooksul kandideerinud ja miks nad ei sobinud.
Kolmandaks: digiõigluse õigusakti lõplikke reegleid veel ei ole, teada on ainult valdkond, millele see on suunatud. Mida teha: alustage sellest, mida ettepanekus otse nimetatakse - blogijate reklaami selgest märgistamisest ja tellimuse lihtsast tühistamisest.
Kokkuvõttes: pakendiaktsiisi kaotamine võib müüjatelt maksu maha võtta ja neile aruandlust lisada, laiendatud kvoot annab tööandjatele rohkem värbamisvõimalusi koos vaidlusega palkade üle ning digiõigluse õigusakt on suunatud blogijate reklaamile ja tellimustele, millest on raske loobuda. Üks samm sellel nädalal: valige kontrollnimekirjast valdkond, mis puudutab teid kõige rohkem - kaubad, värbamine või veebimüük -, ja tehke selle punktid reedeks ära. Kui küsimus läheb nimekirjast kaugemale ja puudutab seda, kuidas müüki või meeskonda ümber korraldada, arutage seda MOST-i ekspertidega.
Allikad
- ERR - pakendiseaduse uus versioon: aktsiisi kaotamine ja tootjate kriitika - 09.11.2026
- ERR - ametiühingud uuest sisserändekvoodist ja palgatasemest - 04.11.2026
- ERR (RU) - registreeritud töötute arv Eestis lähenes 38 000-le - 03.11.2026
- ERR - Digital Fairness Act ja ostjate õiglane kohtlemine internetis - 07.11.2026
Küsimused ja vastused
- Kas Eestis kaotatakse pakendiaktsiis?
- Selline ettepanek on olemas: pakendiseaduse eelnõu uue versiooni järgi tahetakse aktsiis 2027. aastal kaotada kui aegunud maks, kirjutab ERR. Seadus ei ole veel vastu võetud, nii et kuni vastuvõtmiseni on see eelnõu.
- Mis muutub neil, kes müüvad pakendatud kaupu?
- Kui eelnõu võetakse vastu praegusel kujul, kaob aktsiis, kuid aruandlus muutub üksikasjalikumaks: pakendi koostise kohta tuleb anda põhjalikumat teavet. Seda osa kritiseerib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kuigi aktsiisi kaotamist ennast toetab.
- Kui palju rohkem välismaalasi saavad tööandjad 2027. aastal palgata?
- Kolm korda rohkem kui seni: tavapärasele sisserändekvoodile lisandub veel kahe kvoodi jagu. Riik tahab nii katta kvalifitseeritud tööjõu puuduse, ametiühingud hoiatavad selliste töötajate madalama palganõude eest.
- Milleks kvooti laiendada, kui Eestis on ligi 38 000 töötut?
- Riik räägib kvalifitseeritud tööjõu puudusest ehk konkreetsete oskustega inimeste puudusest. Ligi 38 000 registreeritud töötut on ametlike andmete järgi üleriigiline arv 2026. aasta novembri alguse seisuga. Ametiühingute hinnangul avab madal palganõue üle kvoodi tulevatele töötajatele tee odavale tööjõule.
- Mis on Digital Fairness Act ja kas see puudutab väikeettevõtteid?
- See on Euroopa Liidu ettepanek, digiõigluse õigusakt. See peab piirama manipuleerivaid veebiturunduse võtteid ja pakkumiste ebaausat isikupärastamist ning selle mõjualasse jäävad mõjuisikute reklaam ja tellimused, millest on raske loobuda. Kui teete koostööd blogijatega või müüte tellimuspõhiselt, puudutab see teid. Seadus ei ole veel vastu võetud, lõplikud reeglid tulevad koos sellega.
- Mida saab väikeettevõte teha kohe, kui seadused pole veel vastu võetud?
- Tasub kontrollida seda, mida kõik kolm eelnõu puudutavad: millest on tehtud teie pakend ja kas tarnijatel on need andmed olemas, millised 2027. aasta ametikohad jäävad täitmata ja miks, kas blogijate reklaam on märgistatud ja kas teie tellimust on lihtne tühistada. Need on teie andmed ja protsessid - need saab korda teha enne mis tahes otsuseid.